Kuidas sündis TagaMaa idee?

Kas TagaMaa idee on kuidagi seotud maale kolimisega?
Maale kolimine andis meile mõlemale elus teistmoodi vaatenurga ja mingi seletamatu vungi (ja mingi närveldamise vedru jälle tõmbas maha ka...). Tundsime millegipärast, et just siin ja nüüd saab kõike teha. Mingi kammitsus, mis linnas ahistas, kadus vaikselt ära. Ka TagaMaa idee on sündinud meil siin taga maal :)

Veel üks huvitav muutus oli see, et Eesti muutus meie jaoks palju suuremaks. Varem olime pidevalt töödega Tallinnas justkui "kinni", nüüd oleme mööda Eesti tundmatuid teid ikka palju rohkem ringi vuranud kui varem. Sellega seoses olemegi näinud seda, kui õnnetu olukord on maal asuva ehituspärandiga.

Fotol Arussaare preestrimaja, imekaunis hoone auväärse ajalooga, kuid mille tulevik praeguse seisuga on tume... 

Kui Tallinnas loodi SRIKi keskus, siis tuli ka linnavalitsus omalt poolt taha ja hakkas pakkuma majaomanikele restaureerimistoetust. Samuti on restaureerimistoetused ka teistes suuremates ja väiksemates linnades. Aga ega siis kõik väärtuslikud hooned meil linnades ei asu! Maal on võimalus restaureerimistoetust võimalik saada vaid siis, kui hoone on muinsuskaitse all, kuid ega siis kõik väärtuslikud hooned pole ehitismälestisteks tunnistatud. Ja võimalus ka seda toetust saada on ka üsna väike...

Veel - maapiirkondade elanikud ei oska tihtipeale väärtuslikku hoonet nö ära tunda - ollakse harjunud kogu aeg "seal võsa sees seda sara" nägema ja ei teatagi midagi hoone ajaloo ega väärtuslikkuse kohta. Peetakse paremaks kokku lükata. Ei osata kooruva tapeedipataka taga näha erinevate ajastute interjööri näiteid, ega viltuvajunud ukses mingit väärtust. Mõnikord ei ole süvenevaks vaatenurgaks isegi huvi, sest oma eluga on inimestel liiga palju tegemist ja selle valdkonna spetsialiste, kes oskaks hoonte väärtust tutvustada, ei ela igas vallas. Nii ongi teadlikkus sellest alast laias laastus päris madal.

See "vana sara" on tegelikult Vastemõisa mõis ja peidab enda sisemuses palju rohkem kultuuriväärtusi kui pealtnäha arvata võiks - seinad on kaetud maalingutega, alles on vanad ahjud ja uksed jne.

Tõdemus, et Eesti maapiirkondade väärtuslikud vanad hooned vajavad rohkem esile tõstmist ja rohkem rahalist toetust, pani alguse TagaMaa ideele.

Aga miks sellised lõikelauad ja tooted ja veebipood?
Meie mõttekäik liikus järgnevat rada. Kui vanad majad maal vajavad rahalist toetust, siis tuleb midagi ette võtta. Kaua sa ikka ahastad ja paned Facebookis nutunägusid lagunevate majade piltide juurde? Kas sellest midagi paremaks muutub?

Mida siis ette võtta? Kas hakata omavalitsusi "pommitama", et kuulge, olge kenad, seadke sisse toetusmehhanismid, teil on siin nii väärtuslikud ajaloolised hooned, palun tehke midagi nende päästmiseks? Sellise teavitustegevusega võib küll tegeleda, aga palju lootust selle tõhususele ei tundunud olevat. Ega omavalitsustel ka raha liiga palju üle pole ning jõudumööda ju ikka toetatakse mõnda tähtsamat ajaloolist objekti vallas. Kuid nii palju pärleid jääb sellest ilma...

Järelikult - tuleb kutsuda üles lihtsalt inimesi annetama! Meile tundub, et neid Eesti inimesi, kellele meie vanem arhitektuur korda läheb, peaks olema üksjagu. Mõelda võib ka nii - kui kogu Eesti elanike hulgas leiduks kasvõi 1000 inimest, kes igakuiselt oleks nõus annetama 10 eurot, siis aastas teeks see kokku 120 000. See pole teab mis tohutu raha, aga oluliselt suurem kui üks ümmargune null. Mõttekoht - võibolla varsti, kui oleme veel arenenud, loomegi püsiannetajate klubi ka :) Aga siis peab selles klubis ikka huvitav ka olema.

AGA arvatavasti laiem hulk inimesi poleks väga huvitatud niisama heast peast annetama raha mingi nende jaoks suvalise hoone jaoks ja veel kuskil kolkas! Seega laiema üldsuse huvi tuleb äratada millegi muuga - miks mitte toodetega, mis on inspireeritud ajaloolisest arhitektuurist. Inimene võibolla algselt polegi huvitatud mõne vana maja heaks annetamisest, aga talle pakub huvi toode ja iga toote pealt lisandub summa toetuskassasse. Ja nii see võiks ju minna? Elame, näeme - esmane tagasiside on olnud lootustandev.

TagaMaa kombineeribki kaks moodust - otseannetused ja tooted, et hõlmata nii laiemat üldsust kui tõsisemaid arhitektuuripäästjaid.
Oleksime samuti väga rõõmsad, kui meie tegevuse tulemusel hakkaksid ka kohalikud omavalitsused rohkem ajaloolisele arhitektuurile tähelepanu ja toetust jagama.  Saame siinjuures ka ehk hoonepõhiste toodetega appi tulla. Kui see teema teile huvi pakub koostöövõimalusena, võtke palun meiega ühendust - tagamaapood@gmail.com

Järgmises loos kirjutame sellest, kuidas meie tooted sünnivad ja kuidas me neid teeme.

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Kes on TagaMaa taga?

Järgmine

Kuidas TagaMaa tooted sünnivad

Jaga seda artiklit