Koolipapa taluhäärber on tõesti unikaalne maja, aga isegi enamik Suure-Jaani elanikke ilmselt pole märganud ega teagi, et nende linnas selline pärlike asub.

Meie elame Suure-Jaanist umbes 10km kaugusel ja varasemalt (kui elu oli avatum) meeldis meie tütrele Suure-Jaani noortekeskuses aega veetmas käia. Käisime tal siis seal ka tihtipeale järel ja märkasime üle tee paiknevat kaunist maja sireliheki taga meid salamahti piilumas. Üritsime teada saada, kes selles majas elab, aga ei õnnestunud. Niimoodi seda kaunist maja erinevate nurkade alt eemalt uurides imetlesime mitmel korral.

Möödus paar aastat, aga maja aga ei andnud meile rahu, sest selle üldilme on Suure-Jaani kontekstis arhitektuuriliselt tegelikult täiesti erandlik. Pigem meenutab see maja miniatuurses vormis Tartu Kastani tänava hoonestust ja me tahtsime hirmsasti teada saada selle maja lugu. Mitte kordagi ei õnnestunud meil aga sattuda sinnakanti nii, et keegi oleks aias liikunud või tegutsenud. Viisakate inimestena me loomulikult ise aeda ju luusima ei lähe.

Ühel kenal suvepäeval, kui jälle sealkandis olime, tuli Ergol mõte panna kiri postkasti, mis abivalmilt aia küljes ootas. Kribasin siis kiiresti kirja valmis ja vups! koos minu telefoninumbriga kirjakasti see läkski. Oli vist nii, et isegi samal päeval tuli mulle kõne võõralt numbrilt ja nii me Koolipapa taluhäärberi pererahvaga tuttavaks saimegi.

Selgus, et majapere armastab oma kaunist kodu väga ja on hoidnud seda kui ajakapslit – kartes midagi ära rikkuda, on proovitud suuri ümberehitusi mitte teha. Kõiki algseid detaile on hoitud armastuse ja hoolega. Pererahvas oli jällegi rõõmus, et keegi veel nende maja unikaalseks peab.

Maja on väljast kaunis tõesti – 3 verandat, kujutage ette! Hoolimata sellest, et maja pole kuigi suur, ootasid suuremad üllatused arhitektuurihuvilist aga maja sisemuses. Imekaunid ahjud, kõik säilinud erinevad stiilsed siseuksed, ülemise veranda akende kohal imelised trafarettmaalingud ja kirsiks tordil taluhäärberites täiesti harukordne saali seinamaaling! Suurem ruum, mis arvatavasti oli esinduslikum külaliste vastuvõtmiseks mõeldud tuba, on kaetud kolmes seinas pisut naivistliku, kuid elegantsust taotlevat laadi maalingutega. Seinale on kantud maaliline maastik järvekeste, luige ja sõudjaga, puudu pole ka klassitsistliku vormiga paviljon, purskkaev ja Artemist kujutav skulptuur! Tahaksin arvata, et kuna hoone ehitas õpetaja, kes õppis ise Tartus Õpetajate Seminaris, on ta sellesse majja hoole ja armastusega toonud kaasa mõjutusi just Tartust.

Maja väärib erilist hoidmist ja tähelepanu, sellise väikelinna nagu Suure-Jaani  (ja ehk ka terve Eesti?) kontekstis on see hoone ülimalt haruldane. Meil on ülihea meel, et oleme tema interjööri võlusid saanud tutvustada laiemale vaatajate ringile.
VAATA ROHKEM PILTE JA LOE SIIT KUIDAS SAAD TOETADA Koolipapa taluhäärberit!

Olgu siinkohal ka öeldud, et kui rääkisime pererahvale TagaMaast ja toetuse kogumist nende maja verandaakende tarvis, olid nad nõus (no natuke pidime ikka veenma ka neid :) ! Pöördumise tegime neile meie ise, sest TagaMaa oli siis alles avalikkuse ette tulnud ja kes see ikka oskab niimoodi ise pöörduda...

Nüüdseks on meil valmimas veel erinevaid hoonepõhiseid tooteid ja toetusobjektide hulk varsti kasvab. Vana maja sõbrad, jälgige meie uudisvoogu Facebookis SIIN või siinsamas lehel!